Küla ajalugu
Kullametsa küla asub Läänemaal Kullamaa vallas, Tallinn-Virtsu maantee ääres. Kullametsa küla oli Eesti ajal Kullamaa III ja hiljem kuulus Kullamaa küla alla. 1977. aastast on Kullametsa iseseisev küla.
Vaatamisväärsuseks külas on Liivi jõel 18. sajandist pärit Kullamaa vesiveski. Veskil oli tüüpiline altjooksuga vesiratas, mis ehitati hiljem ümber turbiiniks. Veski töötas viimati 1970-ndate algul. Peale teravilja jahvatamise toodeti peale sõda vee jõul ka laaste ja sindleid katuse katteks. Veski tammil olid kahekordsed väravad, mida reguleeriti olenevalt vee seisust. Vesiveski pais on tänapäevalgi Kullametsa küla uhkuseks.
Kullametsa küla on tihedalt seotud Kullamaa ajalooga kuna Kullametsa oli kuni 1977.aastani Kullamaa küla osa. Kullamaa ajalooliseks vaatamisväärsuseks on Kullamaa kirik. Kullametsa külale lähimad ajaloolised objektid olid Savitöngi tellisevabrik ja Väike –Kullamaa mõis, mis asusid küla piiril. Savitöngi tellisetehas töötas siin alates 18. sajandist. Valmistati telliseid, tarbenõusid ja mänguasju, mis värviti ja eksporditi. Tellisevabrikust on säilinud raudkivist sokliga paest laotud korsten. Korstnale on kirjutatud siit kandist pärit kunstniku Valdemar Väli mälestussepis, kelle isa töötas tehases 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Väike- Kullamaa mõis ( saksa keeles Klein- Goldenbeck) asutati 17. sajandi algul. Hiljem sai temast Koluvere mõisa kõrvalmõis. Mõis oli tagasihoidlike ehitistega, millest on valdav enamus hävinud. Kullametsa küla piiril on veel viljakuivati varemed. Mõisa karjamaad olid Kullametsa külas. Karjatee läks läbi praeguse Saare talu õuest ja ületas jõe praeguse Kullametsa silla kõrvalt.
|
